Nulli piiril kõikuv temperatuur ning pimedus teevad novembrist ohtlikuima aja liikluses
Tõendeid kliima muutumisest pole tarvis kaugelt otsida: 15 soojakraadi termomeetril novembrikuu esimestel päevadel on ehk tavaline Lõuna-Euroopas, kuid põhjapoolsetes riikides on selline olukord unikaalne. Vaatamata sellele rõõmustab päike ja soojus tänavu Baltikumi elanikke ning november ei meenuta sugugi viimast kuud, mil veel võib kasutada suverehve.
„Muutuvad ilmastikutingimused mõjutavad meie harjumusi - näiteks Jõulude paiku sajab viimastel aastatel üha sagedamini lörtsi, mitte lund, kuid autojuhtide harjumusi soojenev kliima ei mõjuta, pigem isegi vastupidi. Nimelt on viimastel aastatel hilissügisesed sõidutingimused raskemadki kui aastate eest,“ väidab Goodyear-i esindaja Eestis Risto Kivisikk.
Kõige rohkem raskusi tekitavad pimedus ja vihm
Lumi ei ole tegelikkuses suurim vaenlane liikluses, sest seda nähes vähendavad juhid kiirust intuitiivselt. Valge lumega kaetud teepeenrad peegeldavad valgust ja suurendavad nähtavust, kuid just lörts või vihm esitavad pimedal ajal juhtidele nähtavuse osas suurima väljakutse. Aasta viimastel kuudel on aga sellised ilmastikutingimused kõige tavalisemad.
Liiklusohutuse spetsialistid väidavad, et just need kuud on aasta lõikes kõige ohtlikumad. Sagedasele vihmale ja lühikesele valgele ajale lisandub veel kellakeeramine, mis teeb õhtud lühemaks, mistõttu enamus inimesi tuleb töölt pimedal ajal.
November on üks ohtlikumaid kuid, mil autojuhtidel tuleb harjuda pimedusega ning sõita ettevaatlikumalt. „Ebameeldivusi tekitavale pimedusele või vihmale lisandub loomade ränne, hommikuti esinev kiilasjää ning arvukalt muid tegureid, mistõttu ongi november tavaliselt üks avariiderohkemaid kuid meie regioonis,“ väidab BMW juhtimisakadeemia juht Darius Jonušis.
Päevasel ajal kümne soojakraadi piiri ületav õhutemperatuur vähendab sõidueksperdi sõnul autojuhtide valvsust. „Mitte kõik ei mõista varahommikul tööle sõites, et neid võib sildadel, viaduktidel ja metsavahelistel lõikudel varitseda kiilasjää. Ka siis, kui termomeeter näitab varahommikul üle nulli ja õues ei ole libedust, on kiilasjää oht eelpool mainitud kohtades suur,“ selgitab Jonušis. Viimastel aastatel eksisteerib sama probleem ka detsembris ja isegi jaanuaris - öösiti langev õhutemperatuur kõigub öö ja päeva jooksul nulli piirimail, mis loob ideaalsed tingimused kiilasjää tekkimiseks.
Tähtsaim on ettevalmistus
Kellelgi ei teki kahtlusi, et juht on kõige tähtsam lüli ohutu liikluse tagamisel, kuid teisel kohal on transpordivahendi tehniline seisukord. Seetõttu on hilissügisese pimeduse saabudes vaja kohaneda mitte ainult juhil, aga valmistada ette ka sõiduk, kontrollides selle põhilisi elemente - aku, pidurisüsteem, klaasipuhastajad, vahetada aknapesuvedelik, panna autosse jääkaabits, lumehari ning loomulikult vahetada rehvid.
„Jääkaabitsa paneme autosse tavaliselt alles siis, kui varahommikul tuli klaaside puhastamiseks kasutada pangakaarti, klaasipuhastusvedeliku vahetamine meenub siis, kui suvine paagis külmub ning rehvivahetusele registreerime siis kui akna taga juba lumi. Kõik eelpool nimetatu põhjustab omakorda probleeme, mis on lihtsalt välditavad väikse ettevalmistusega,“ ütles Kivisikk.
Talverehvid soovitab Kivisikk monteerida pigem varem, mitte jääda ootama seadusega lubatud viimaseid päevi. Isegi kui päevane temperatuur tõuseb kümne kraadini ja üle, võib see öösel langeda alla nulli ja hommikul on teel kiilasjää. Kivisikk ei soovita suverehvidega kiilasjääle sattumist isegi vaenlasele.
„Meie regioonis on kiilasjää sagedane, mistõttu soovitan valida põhjamaade tingimustesse väljatöödatud Nordic-tüüpi talverehvid. Euroopalikust kummisegust rehvid on kohandatud sõitmiseks suure kiirusega ja kõrgema õhutemperatuuriga, aga meie kliimatingimustes on parimad naastrehvid või pehmemast „Nordic“ segust lamellrehvid,“ selgitas Kivisikk.
Talve lähenedes soovitab Kivisikk hoolitseda ka auto pagasiruumi sisu eest: tasub omada käivitusjuhtmeid, puksiirtrossi, aga juhul kui võite sattuda asfalteerimata ja vähehooldatud maateedele, siis ka labidas. Suuremate lumesadude perioodil tasuks hoida kütusepaak täis, et lumetormi kinni jäädes saaksite end autos soojendada.
