Piktogrammid.

Need on kolm joonist, mis on üle Euroopa uute rehvide müügikohas rehvidel alati peal (või tooteinfo juures). Sellise süsteemi eesmärgiks on muuta tooteinfo lihtsamini mõistetavaks. Olulisteks parameetriteks rehvide juures loetakse kokkuleppeliselt: kütusesäästlikkus, pidurdusmaa (märjal teel) ja rehvi välismüra.

 

Kütusesäästlikkus

7 klassi: A (enim säästlik) – G (vähim säästlik)

Üheks mootorsõiduki kütusekulu enim mõjutavaks teguriks on rehvi veeretakistus, mille kaudu eeldatavat kütusekulu hinnatakse. Arvatakse, et umbes 20% kütusest kulub veeretakistuse ületamiseks. Mõõtmised tehakse labori tingimustes. Väiksem veeretakistus tähendab väiksemat kütusekulu ning seeläbi soodsamat sõiduhinda juhile ja väiksemaid õhku paisatavaid heitgaase. Teisalt, väiksem veeretakistus harilikult tähendab pikemat pidurdusmaad.

Kütusekulu sõltub sõidukist, sõidustiilist, rehvirõhust, ilmastikust ja paljudest teistest teguritest. Seega on keeruline öelda, kui suur on erinevus ühe astme puhul. Nokiani hinnangul, sõites autoga, mille kütusekulu on 7 liitrit / 100 km, on erinevus:

• A ja B vahel 0.14 liitrit 100 km kohta
• B ja C vahel 0.1 liitrit 100 km kohta.

Erinevus G- ja A-klassi rehvide vahel tähendada kütusekulu erinevust isegi kuni 9% (ning veoautode puhul veelgi rohkem) kuid nii kehva indeksiga rehve pole isegi müügil. Enamasti on sõiduauto rehvid indeksiga A kuni C.

Märghaardumine

7 klassi: A (parim märghaardumine) – G (halvim märghaardumine)

Märghaardumine näitab rehvi pidurdusvõimet märjal teepinnal. Mõju võib sõidukist ja sõidutingimustest sõltuvalt olla erinev, kuid täispidurdamise korral võib G- ja A-klassi rehvide pidurdusmaa erinevuseks olla kuni 30% ehk tavalise sõiduauto puhul koguni 18 meetrit.

Märghaardumine mõõdetakse vastavate katsete ja arvutustega, mis on täpsemlt lahti kirjutatud Euroopa Liidu määruses. Lihtustatult võib öelda, et erinevus iga klassi vahel on 3 meetrit pidurdusmaad märjal teel kiiruselt 85 km/h kuni seismiseni.

Väline veeremismüra

Välise veeremismüra piktogramm.

Liiklusmüra on oluline keskkonnaprobleem. Välise veeremismüra tasemed on jagatud kolme kategooriasse ning seda mõõdetakse labori tingimustes mikrofoniga. Mürapiktogramm näitab kategooriaid, piktogrammi kõrval olev must nool tähistab müra taset absoluutväärtusena.

1 must helilaine = 3 dB, mis on juba väiksem kui tulevane Euroopa piirväärtus (vaikseim)
2 musta helilainet = juba vastavuses tulevase Euroopa piirväärtusega
3 musta helilainet = vastavuses tulevase Euroopa piirväärtusega (kõige valjem)

Rehvi väline veeremismüra ei ole seotud sõiduki salongi jõudva sisemüraga.

Naastrehvidel sellist märgistust ei ole

Talverehvidest on rehvimärgistus ainult lamellrehvidel. Sellel võib olla mitu põhjust. Märjal teel pidamise mõõtmine ei iseloomusta rehvi omadusi jääl või lumel kuigi hästi, sest need on ikkagi erinevad teeolud. Samuti on naastrehvi kuival teel tekitatav välismüra kõrgem kui naastudeta rehvil. Kuna kütusesäästlikkuse puhul hinnatakse veeretakistust kuival teel, siis ei ole ka see talverehvide omaduste iseloomustamiseks kuigi informatiivne mõõdik.